Öeldakse, et iga õige eestlane peab elus korra kohtus käima. Vot seda ma veel teinud ei ole ja loodan, et ei pea tegema ka. Seevastu arvan mina, et üks õige eestlane peab korra elus rallit sõitma – vot seda me tegime, täiesti ametlikult ning näiteks Senegalis saime iga üks ka riikliku rallilitsentsi! Voh, siuke värk!
Taas leidis kinnitust iidse seikleja vanasõna, et seiklus ei hüüa tulles. Läksime sõbraga ameerikasse konverentsile ning sellest kujunes nii vahva reis läbi USA, et igatus sinna tagasi minna ajab pisara silma. Aga mehed ei nuta vaid teevad tegusid. Tegimegi sellest ka saate!
Seiklus ümber kolme mere on hea näide sellest, kuidas plaanid ei lähe kunagi nii nagu need on tehtud. Ehk tuleb uskuda iidse seikleja vanasõna: “Plaanid on nõrkadele ning seiklus ei hüüa tulles!”
Aga me ei lasknud end bürokraatial segada, vaid rõõmsa tujuga nautisime rändamist täiel rinnal. Lahendasime igas riigis põnevaid ülesandeid, mis meid ka vanduma sundisid 🙂
Venemaa, mis on hoopis teist moodi. Terve see seiklus oli teistmoodi.. eks katsu oma autoga Kamtšatkale minna? Väga nagu ei saa.. Mida aga Kamtšatkal saab on imeilus loodus, vulkaanid, ohtra veega jõed ja muidugi sääski rohkem kui sa suudad ette kujutada.. tegelikult ka!
Vot see oli elamus! Täiesti uskumatu, kuidas ühe kalja müügi tünni pärast võib nii palju juhtuda ning kui sõbralikud teisel pool Uraali mäestikku inimesed on – see on hoopis teine Venemaa. Pärisel ka! Ja muidugi ürgne loodus ning “110” läbimine, puhas ning karge Baikali järve vesi jpm.
Kõik mida sa tead Iraanist on vale! Või noh faktid ilmselt on õiged aga eelarvamused ja kuulujutud on meie kogemust arvestades küll valed. Eks meil oli Iraanis olles ja sealt tulles natuke põnevust ka “tänu” erinevatele ametnikele. Aga noh, me kasutasime ka erilist kavalust et üldse sinna minna saada 🙂
Üks asi viis teiseni ning nii ma avastasingi end ühtäkki keset tühja valget – Venemaa tagumises otsas ning ümberringi polnud mitte kedagi ega midagi peale meie enda.
Päris nii ootamatult see muidugi ei olnud, enne silmi pimestavatele väljadele jõudmist oli vaja kõvasti sõita ning veel enne seda mitmed asjad korda ajada. Nagu näiteks teha süüa kaasa ning Vene FSB-lt saada luba üldse sinna piirialasse kondama minna.
Reis läbi suure ning tollal veel suhteliselt korrptiivse Venemaa Mongooliasse oli esimene ning väga pikka aega ka kõige säravam autoseiklus mini elus. Ilmselt see tõttu, et tegemist oli minu esimese reisiga, aga suuresti ka selle pärast, et Mongoolia pakkus meile iga päev midagi uut ning enneolematut.
