Üks asi viis teiseni ning nii ma avastasingi end ühtäkki keset tühja valget – Venemaa tagumises otsas ning ümberringi polnud mitte kedagi ega midagi peale meie enda.
Päris nii ootamatult see muidugi ei olnud, enne silmi pimestavatele väljadele jõudmist oli vaja kõvasti sõita ning veel enne seda mitmed asjad korda ajada. Nagu näiteks teha süüa kaasa ning Vene FSB-lt saada luba üldse sinna piirialasse kondama minna.